Uudised

Endel Valk-Falk

ENDEL VALK-FALK  
sünd 12.10.1932 Rakveres

Fotol: Endel Valk-Falk oma suvekodus Lutikel

Endel Valk-Falgu soov täitus 1986. aastal, mil loodi Vabariiklik Konserveerimiskeskus (1. jaanuaril 1990 nimetati Ennistuskojaks Kanut). Tema algatusest sai 1986. aastal alguse Baltiriikide konservaatorite näitus-konverentside traditsioon.

Endel Valk – Falk lõpetas 1958.aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahakunsti erialal ja 1964. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu liige. 1967. aastal asus ta juhtima Tartu Ülikooli raamatukogu vastloodud restaureerimisosakonda ja sellest sai alguse tema pikk tee konserveerimismaastikul.

1975. aastal asus ta tööle Eesti Kunstimuuseumisse konserveerimisdirektorina, olles ka ise tegev köite- ja nahakonservaatorina. Endel Valk-Falgu unistus oli moodustada keskne konserveerimiskeskus teenindamaks kõiki Eesti muuseume.

Aastast 1997 on ta kunstiteaduste magister. Endel Valk-Falk on Eduard Taska ja Adele Reindorf’i monograafiate ning paljude konserveerimisalaste artiklite ja õppematerjalide autor. Tema eestvedamisel alustati brošüüri „Muuseumi varahoidja meelespea” ja bülletääni „Renovatum ANNO” väljaandmist. Ta on videofilmi „Inkunaabli taassünd” autor – lugu Rakvere Fransisklaste kloostrile kuulunud raamatu (a 1475) ajaloost, tehnoloogiast ja konserveerimisest.

Aastatel 2001- 2007 oli ta Tartu Kõrgema kunstikooli professor ja kuigi 2007. aastast peab ametlikult pensionäri põlve, on tema Lutike talu suviti avatud huvilistele maalilaagriteks ja erialasteks seminarideks.

Endel Valk-Falk oli aastatel 1970-1990 aktiivselt tegev Restauraatorite Ühingu tegevuses sh ka esimehena organiseerides konservaatorite erialaseid koolitusi ja välitöid.

Tunnustused:

Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001)