Auliikmed

Rein Kilk
Endel Valk-Falk

In memoriam:
Aime Espenberg
Arnold Kärbo
Henno-Jüri Tigane
Ain Ilves
Tullio Ilomets
 

Kollektiivliikmed

1. SA Eesti Vabaõhumuuseum (esindaja Kalev Uustalu)
2. Eesti Kunstimuuseum (esindaja Kaie Kukk)
3. Rahvusarhiiv (esindaja Kristina Teral)

Tegevliikmed

1. Liili Aasma - PE - tekstiil
2. Maris Allik - PE - paber/graafika
3. Eve Alttoa - LE - terrakota
4. Maie Alumaa - LE - tekstiil
5. Nele Ambos - LE - maal/maalingud/paber
6. Anne Arus - LE - paber/graafika
7. Kristjan Bachman - LE - puit/koolitus
8. Sille Feldberg - PE - paber/köide/graafika/ennetav säilitamine
9. Malle-Reet Heidelberg - PE - maal
10. Annes Hermann - LE - koolitus/puit
11. Hilkka Hiiop - PE - koolitus/kaasaegne kunst/maal
12. Tiina Hirvesoo - PE - paber/köide
13. Sirje Härmas - LE - tekstiil
14. Ülle Jukk - LE - säilitamine
15. Tuuli Jõesaar - LE - paber/köide
16. Nele Jõhvik - PE - paber/köide
17. Kristel Kajak - LE - arheoloogiline tekstiil
18. Hedi Kard - PE - polükroomia
19. Eve Kasearu - LE - säilitamine
20. Eve Keedus - LE - paber/köide/pärgament
21. Kelly Kert - PE - köide/paber/graafika/ennetav säilitamine
22. Urve Kolde - PE - paber/köide
23. Andrus Kolonistov - LE - koolitus/puit
24. Kurmo Konsa - LE - koolitus/säilitamine
25. Theodora Kormpaki - PE - maal/polükroomia/puit/tekstiil/säilituskorraldus
26. Karoliine Korol - LE - puit/tekstiil/ennetav säilitamine
27. Arvi Kuld - LE - puit
28. Heiti Kulmar - LE - kivi/kips
29. Maire Kuningas - LE - säilitamine/tekstiil
30. Joel Kõivistik - LE - puit
31. Marike Laht - PE - säilitamine/objekt
32. Johanna Lamp - PE - maal/maalingud
33. Koidu Laur - LE - säilitamine/paber
34. Jaan Lehtaru - LE - säilitamine/paber
35. Liina Lemsalu - LE - puit/polster
36. Merike Limberg - PE - kivi
37. Katrin Mark - LE - paber/köide
38. Kaisa Milsaar - LE - maal/arhitektuur
39. Hedvig Mäe - PE - köide/säilitamine
40. Kärt-Angela Mägi - PE - paber
41. Heli Märtin - LE - köide
42. Laine Nurm - LE - tekstiil
43. Tiia Nurmsalu - LE - köide/paber
44. Rein Olli - LE - metall
45. Margit Pajupuu - PE - paber/graafika
46. Kärt Pauklin - PE - paber
47. Silli Peedosk - LE - paber/köide
48. Heige Peets - PE - säilitamine/tekstiil
49. Küllike Pihkva - LE - paber
50. Kristiina Piirisild - LE - puit
51. Reet Randoja - PE - säilitamine/paber/köide
52. Sirli Rebaste - LE - maal
53. Enno Rennit - LE - paber/köide/objekt
54. Kristiina Ribelus - LE - maalingud
55. Andry Riiel - LE - puit
56. Marily Rohtla - LE - paber/köide/ennetav säilitamine
57. Harry Rull - LE - puit
58. Ene Sarap - LE - paber/köide
59. Aivar Sarapuu - LE - koolitus/puit
60. Sille Siidirätsep - PE - metall
61. Kersti Siim - LE - puit
62. Mari Siiner - PE - säilitamine
63. Kadi Sikka - PE - foto/säilituskorraldus/ennetav säilitamine
64. Tea Šumanov - PE - paber/foto
65. Kadri Tael - PE - säilituskorraldus/ennetav säilitamine
66. Kristiina Taluri - PE - paber/maal
67. Triin Tammann - LE - puit
68. Ave Tarvas - PE - säilitamine
69. Ago Teedema - LE - maal
70. Helen Volber - PE - kaasaegne kunst/säilituskorraldus
71. Tiina Tensing - LE - paber
72. Ruth Tiidor - LE - säilitamine/paber
73. Taavi Tiidor - LE - kivi/kips
74. Indrek Tirrul - LE - puit
75. Arvi Tragel - LE - puit
76. Liis Turnau - LE - paber/köide
77. Tulvi-Hanneli Turo - PE - paber/köide/graafika/tekstiil
78. Janika Turu - LE - tekstiil/puit
79. Tõnu Uusküla - PE/Soome - paber/köide/graafika
80. Ülle Vahar - LE - säilitamine/objekt
81. Signe Vahur - LE -materjalide uuringud/koolitus
82. Maie Valkmaa - LE - paber
83. Vilja Ventsel - PE - paber/köide
84. Sirje Vesi - LE - paber
85. Pille Vilgota - LE - maal/puit/arhitektuur/säilituskorraldus
86. Tiina Vint - LE - säilitamine/paber
87. Kristina Virro - LE - säilitamine
88. Svea Volmer - PE - paber/monumentaalmaal/polükroomia
89. Maria Väinsar - LE - kivi/kips/polükroomia/puit
90. Karin Kirtsi - PE-Hiiumaa - ehitus/arhitektuur/koolitus
91. Viljar Vissel - PE - uuringud (kivi, kips, klaas, keraamika)/koolitus/säilitamine/säilituskorraldus/arhitektuur/objekt/metall/maal/puit/polükroomia
92. Tuuli Trikkant - PE-LE - puit/säilituskorraldus
93. Tiina Sakermaa - PE - kivi/kips/ennetav säilitamine
94. Ave Kitsel - LE

Märkus: PE - Põhja-Eesti, LE - Lõuna-Eesti

TULLIO ILOMETS  
sünd 13.07.1921 Paides

Keemik ja muinsuskaitsja. On aastakümneid töötanud õppejõuna. Kirjutanud uurimusi orgaaniliste ühendite sünteesimise, orgaanilise analüüsi ja teaduse ajaloo alal. Olnud Eesti restauraatorite nestor, Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige ja esimees. Samuti oli ta Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi idee algataja, päästes hindamatu ajaloolise väärtusega teadusaparatuuri.

Fotol: Vasakul Tullio Ilomets, paremal Arnold Kärbo

Tullio Ilomets lõpetas 1941. aastal Paide keskkooli ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (matemaatika-loodusteaduskonna keemia erialal), kus kaitses 1965. aastal ka keemiakandidaadi kraadi. Tööle asus Tullio Ilomets Tartu Ülikooli, kus töötab siiani. Pärast ülikooli lõpetamist töötas orgaanilise keemia kateedris assistendina, 1960. aastast vanemõpetaja ja 1965. aastast dotsendina. Viimased aastad töötab Tullio Ilomets konsultandina Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis. Märkimisväärne on tema panus Tartu ülikooli varade kogumisel ja säilitamisel. Ta oli Tartu Ülikooli muuseumi üks ellukutsujatest.

Alates 1967. aastast on Tullio Ilometsa juhendamisel lõpetanud Tartu ülikoolis üle 20 keemik-restauraatori, kellest suur enamus on leidnud töökohad muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides. Lisaks neile on ta läbi viinud paljudele restauraatoritele-konservaatoritele erinevaid täiendkoolitusi ja kursuseid. Seega võib Tullio Ilometsa õigustatult pidada restaureerimis-konserveerimisvaldkonnas koolkonna rajajaks.

Eesti Konservaatorite Ühingu eelkäija Tartu Restauraatorite Klubi valis Tullio Ilometsa auliikmeks üheksakümnendate keskpaiku.

Tunnustused:

Tartu linna aukodanik (2001)

Tartu Suurtähe aumärgi kavaler (2001)

Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler (2001)

Vaata lisaks: Eesti vanim muuseumitöötaja on 93-aastane Tullio Ilomets

ENDEL VALK-FALK  
sünd 12.10.1932 Rakveres

Endel Valk-Falgu soov täitus 1986. aastal, mil loodi Vabariiklik Konserveerimiskeskus (1. jaanuaril 1990 nimetati Ennistuskojaks Kanut). Tema algatusest sai 1986. aastal alguse Baltiriikide konservaatorite näitus-konverentside traditsioon.

Fotol: Endel Valk-Falk oma suvekodus Lutikel

Endel Valk – Falk lõpetas 1958.aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahakunsti erialal ja 1964. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu liige. 1967. aastal asus ta juhtima Tartu Ülikooli raamatukogu vastloodud restaureerimisosakonda ja sellest sai alguse tema pikk tee konserveerimismaastikul.

1975. aastal asus ta tööle Eesti Kunstimuuseumisse konserveerimisdirektorina, olles ka ise tegev köite- ja nahakonservaatorina. Endel Valk-Falgu unistus oli moodustada keskne konserveerimiskeskus teenindamaks kõiki Eesti muuseume.

Aastast 1997 on ta kunstiteaduste magister. Endel Valk-Falk on Eduard Taska ja Adele Reindorf’i monograafiate ning paljude konserveerimisalaste artiklite ja õppematerjalide autor. Tema eestvedamisel alustati brošüüri „Muuseumi varahoidja meelespea” ja bülletääni „Renovatum ANNO” väljaandmist. Ta on videofilmi „Inkunaabli taassünd” autor - lugu Rakvere Fransisklaste kloostrile kuulunud raamatu (a 1475) ajaloost, tehnoloogiast ja konserveerimisest.

Aastatel 2001- 2007 oli ta Tartu Kõrgema kunstikooli professor ja kuigi 2007. aastast peab ametlikult pensionäri põlve, on tema Lutike talu suviti avatud huvilistele maalilaagriteks ja erialasteks seminarideks.

Endel Valk-Falk oli aastatel 1970-1990 aktiivselt tegev Restauraatorite Ühingu tegevuses sh ka esimehena organiseerides konservaatorite erialaseid koolitusi ja välitöid.

ARNOLD KÄRBO
6. aprill 1928 (?) – 24.03.2003 (Tartu) 

Põhjalik ja sihikindel inimene, kelle jaoks oli äärmiselt oluline restauraatorite ühistegevus.

Fotol: Arnold Kärbo 1966. aasta juunis Tallinna Issanda Muutmise kiriku ikonostaazi töötlemas

Arnold  Kärbo lõpetas 1947. aastal Tallinna kooperatiivkaubanduskooli.

1964. aastal võeti ta tööle ENSV Riiklikkusse Etnograafiamuuseumisse (praegusesse Eesti Rahva Muuseumi) puitesemete restauraatoriks. Ta uuris ise, õppides omal sõnul toonase NSVL kõigis suuremates  restaureerimistöökodades, ja haris kolleege  puitesemete säilitamise, konserveerimise  ja restaureerimise alal, pidades hulgaliselt ettekandeid ja koolitusi sel teemal.  Ta oli üks kolmest restauraator-kunstnikust, kes käivitasid 1965. aastal toonase Riikliku Etnograafiamuuseumi restaureerimislaboratooriumi tegevuse. 1969. aastast sai temast selle üksuse  juhataja, millisel ametikohal töötas ta kuni 1978. aasta alguseni, kui siirdus vabariiklikusse restaureerimisvalitsusse tööle. Selleks ajaks oli ta saanud NSVL atesteerimissüsteemi järgi kõrgema kategooria restauraatoriks. ERMis töötades oli Kärbol restaureerimistöö kõrval oluline osa hoidlatingimuste ja restauraatorite töötingimuste parandamisel.

Eesti Vabariigi taastamise järel töötas ta kuni pensionile minekuni restaureerimisfirmas AS Restar.

Arnold Kärbo tähtsust Eesti restauraatorite ühenduste loomislugudes on raske üle hinnata. 1966. aastal Tartus toimunud üleliidulisel teaduskonverentsil peetud erialase ettekande raames viskas ta õhku mõtte luua üleliiduline restauraatorite organisatsioon. Toona oli restauraatorite harimine juhuslik ja organisatsiooni põhiülesandena nähti selle eriala töötajate arendamise võimalust. Kõrged ambitsioonid päädisid Eesti organisatsiooni loomisega 1967. aasta 23. jaanuaril.

Arnold Kärbo  pani kokku siis nimetatud ENSV Teaduslik-Tehnilise Ühingu restauraatorite sektsiooni põhikirja ja oli esimeses juhatuses aseesimees ning hiljem ka juhtis mitmeid kordi ühenduse tegevust.

1994. aastal, kui vabariiklikku ühingut enam mitmeid aastaid ei eksisteerinud, loodi Arnold Kärbo eestvedamisel ametlikult kohalik ühendus Tartu Restauraatorite Klubi, mille sarnane oli juba mitteformaalsena  üle-eestilise ühenduse kõrval üle kümne aasta tegutsenud. Aastatel 1994 kuni 1996 oli ta Tartu Restauraatorite Klubi esimeheks.

Arnold Kärbo oli kuni surmani noorematele kolleegidele heaks nõuandjaks.

Arnold  Kärbo valiti peale tema surma toonase Tartu Restauraatorite Klubi auliikmeks 2003. aastal suure panuse eest konservaatorite-restauraatorite harimisse ja ühistegevusse.

HENNO-JÜRI TIGANE  
1. veebruar 1942 (Venemaa) - 12. jaanuar 2012 (Tallinn)

Erudeeritud ja oma erialal tunnustatud spetsialist. Tegutses kultuuripärandi säilitamise valdkonnas üle 50 aasta. 

Fotol: Henno-Jüri Tigane oma töölaua taga 2011. aastal 

Henno-Jüri Tigane alustas oma konservaatori teed 1960. aastatel Eesti Kunstimuuseumis, õppides ja töötades tuntud konservaatorite Erik Põllu ja Paul Horma käe all. Ta tegeles peamiselt lõuendil maali ja polükroomsete puitobjektidega. Aastate jooksul tehtud töödest nimetaks üht põnevamat, Tallinna Niguliste kiriku 16.sajandist pärineva pastor Johann Hobingi portree-epitaafi uurimist ja konserveerimist.
Ennistuskojas Kanut töötas ta  aastatel 1986 – 2012 erinevatel töökohtadel-  konservaatorina,  juhtis konserveerimise ja dokumenteerimise osakondi, oli kunstiteoste ekspert ja korraldas erialaraamatukogu tööd.
Tema käe all õppisid ja täiendasid end paljud noored sh ka Kanuti praegused konservaatorid. Ta oli 1980.ndatel aktiivselt tegev Eesti Restauraatorite Ühingus.

Nimetati auliikmeks 17. veebruar 2012 (postuumselt).

Viide järelhüüdele: HENNO-JÜRI TIGANE 1. II 1942 - 12. I 2012 - Sirp, 20.01.2012