Uudised

PÕHIKIRI

EESTI KONSERVAATORITE ÜHINGU PÕHIKIRI

Redaktsioon kinnitatud 03.03.2017 üldkoosoleku otsusega

I ÜLDSÄTTED

  1. Eesti Konservaatorite Ühing (edaspidi Ühing) on kasumit mittetaotlev iseseisev omaalgatuslik füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.
  2. Ühing on mittetulundusühing asukohaga Tartu linnas Eesti Vabariigis.
  3. Ühingu nime ingliskeelne tõlge on Society of Estonian Conservators (SEC).
  4. Ühingul on oma nimega pitsat, sümboolika ja pangakonto.
  5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, teistest seadustest ja õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning tunnustab Euroopa Konservaatorite-Restauraatorite Organisatsioonide Konföderatsiooni (E.C.C.O.) poolt kehtestatud konservaatorite kutse-eetika põhimõtteid.
  6. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.
  7. Ühingu rahalised vahendid laekuvad sisseastumis- ja liikmemaksudest, majandustegevusest, sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest ja muudest allikatest.

II ÜHINGU EESMÄRK, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

  1. ÜHINGU EESMÄRGID ON:

– konservaatorite professionaalsete oskuste ja teadmiste edendamine ja kutse-eetika kujundamine;

– kultuuriväärtuste säilitamise valdkonna arendamine;

– oma liikmete töö- ja kutsealaste, sotsiaalsete ning neist tulenevate õiguste ja huvide kaitsmine ning esindamine.

  1. Eesmärkide saavutamiseks Ühing:

– kogub ja vahendab erialast informatsiooni;

– korraldab näitusi, konverentse, seminare, õppesõite, koolitus- ja muid üritusi;

– kaitseb oma liikmete au, tööalast väärikust ja kutsealast professionaalsust;

– korraldab avalikkusele liikmete erialast tegevust tutvustavaid üritusi;

– informeerib üldsust oma tegevusest;

– teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

  1. Ühing teeb koostööd ning arendab sidemeid Eesti ja teiste riikide asutuste ja organisatsioonidega.
  2. Ühing kasutab majandustegevusest saadud tulu üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

III LIIKMEKS VASTUVÕTMISE, VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED

  1. Ühingu liikmeks võib astuda iga juriidiline või füüsiline isik, kes on huvitatud kultuuripärandi säilitamisest ja konserveerimisest, tunnistab Ühingu eesmärke ning on nõus täitma põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja kellel ei ole võlgnevusi Ühingu ees.
  2. Ühingu liikmeks astumiseks peab isik esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates avalduse laekumisest, otsustab liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise ning teeb otsuse teatavaks avalduse esitanud isikule.
  3. Ühingu liikmed maksavad üks kord sisseastumismaksu ja igal aastal liikmemaksu.
  4. Sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse otsustab üldkoosolek.
  5. Ühingu liikmete nimekiri on avalik.
    6. Liikmed võivad peatada oma osalemise Ühingu tegevuses või Ühingust välja astuda esitades sellekohase kirjaliku avalduse Ühingu juhatusele. Avalduse esitamise ajal ei tohi  liikmel olla võlgnevusi Ühingu ees. Kui liikmelisus peatub või lõpeb majandusaasta kestel perioodil 16. maist kuni 31. detsembrini, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.
  6. Kui Ühingu liikmel on liikmemaks tasumata viimased kolm aastat ja ta ei ole reageerinud meeldetuletustele , arvab juhatus liikmemaksu mittetasunud liikme Ühingust välja.
  7. Kui Ühingu noorliige või tegevliige ei ole osalenud kolmel järjestikusel üldkoosolekul, võib juhatus liikme Ühingust välja arvata.
  8. Ühingu liige, kes on rikkunud põhikirja või pannud toime tegusid Ühingu vastu, arvatakse juhatuse otsusega Ühingust välja.
  9. Juhatus teavitab asjaomast isikut väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest esimesel võimalusel. Väljaarvataval Ühingu liikmel on õigus esitada protest läbivaatamiseks üldkoosolekule.
  10. Ühingu üldkoosolek võib kinnitada Ühingu auliikmeteks isikuid, kellel on erilisi teeneid kultuuriväärtuste säilitamise alal või selle arendamisel või Ühingu ees.

IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

  1. Füüsilisest isikust Ühingu liikmed on Ühingu noorliikmed, tegevliikmed ja auliikmed.

1.1. Ühingu noorliikmeks saab olla kuni 26-aastane (k. a.) õppur.

1.2. Ühingu noorliikmel on õigus:

– valida ja olla valitud Ühingu juhtorganitesse ning muul viisil osaleda Ühingu tegevuses;

– võtta osa kõigist Ühingu korraldatavatest üritustest;

– võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;

– saada teavet Ühingu tegevuse kohta

– astuda avalduse alusel Ühingust välja;

– kasutada ettenähtud korras Ühingu vara;

– esitada juhatusele auliikme kandidaate;

– saada Ühingu tegevliikmeks kirjaliku avalduse esitamisel Ühingu juhatusele või (automaatselt) 27. eluaasta täitumisel.

1.3. Ühingu noorliikmel on üldkoosolekul üks hääl.

1.4. Ühingu noorliikmel on kohustus:

– tunnustada Ühingu eesmärke, järgida käesolevat põhikirja ning täita üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

– tasuda ühekordset sisseastumismaksu (50% tegevliikme sisseastumismaksust) ja iga-aastast liikmemaksu (50% tegevliikme liikmemaksust);

– osaleda Ühingu üldkoosolekul;

– teatada Ühingu juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks kontaktandmed, andmete muutumisest teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist;

– mitte kahjustada oma tegevusega Ühingu ja teiste liikmete huve.

1.5. Ühingu tegevliikmel on õigus:

– valida ja olla valitud Ühingu juhtorganitesse ning muul viisil osaleda Ühingu tegevuses;

– võtta osa kõigist Ühingu korraldatavatest üritustest;

– võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;

– saada teavet Ühingu tegevuse kohta;

– astuda avalduse alusel Ühingust välja;

– kasutada ettenähtud korras Ühingu vara;

– esitada juhatusele auliikme kandidaate.

1.7. Ühingu tegevliikmel on üldkoosolekul üks hääl.

1.8. Ühingu tegevliikmel on kohustus:

– tunnustada Ühingu eesmärke, järgida käesolevat põhikirja ning täita üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

– tasuda ühekordset sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu;

– osaleda Ühingu üldkoosolekul;

– teatada Ühingu juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks kontaktandmed, andmete muutumisest teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist;

– mitte kahjustada oma tegevusega Ühingu ja teiste liikmete huve.

1.9. Ühingu auliikmel on õigus:

– valida ja olla valitud Ühingu juhtorganitesse ning muul viisil osaleda Ühingu tegevuses;

– võtta osa kõigist Ühingu korraldatavatest üritustest;

– võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;

– saada teavet Ühingu tegevuse kohta;

– kirjalikult teavitada auliikme staatusest loobumisest;

– kasutada ettenähtud korras Ühingu vara;

– esitada juhatusele auliikme kandidaate.

1.10. Ühingu auliikmel on üldkoosolekul üks hääl.

  1. Juriidilisest isikust Ühingu liige on kollektiivliige.

2.1. Ühingu kollektiivliikmel on oma esindaja kaudu õigus:

– valida Ühingu juhtorganeid ning muul viisil osaleda Ühingu tegevuses;

– võtta osa kõigist Ühingu korraldatavatest üritustest;

– võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;

– saada teavet Ühingu tegevuse kohta;

– astuda avalduse alusel Ühingust välja;

– kasutada ettenähtud korras Ühingu vara;

– esitada juhatusele auliikme kandidaate.

2.2. Ühingu kollektiivliikmel on üldkoosolekul üks hääl.

2.3. Ühingu kollektiivliikmel on kohustus:

– nimetada enda esindaja Ühingus märkides esindaja nime ja volituse tähtaja sisseastumisavaldusele;

– vastavalt võimalusele soodustada Ühingu tegevust;

– toetada enda koosseisu kuuluvate Ühingu tegevliikmete osalemist Ühingu tegevuses;

– tunnustada Ühingu eesmärke, järgida käesolevat põhikirja ning täita üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

– tasuda ühekordset sisseastumismaksu (10-kordne tegevliikme sisseastumismaks) ja iga-aastast liikmemaksu (10-kordne tegevliikme liikmemaks);

– teatada Ühingu juhatusele enda ja esindaja kontaktandmed, andmete muutumisest teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist;

– mitte kahjustada oma tegevusega Ühingu ja selle liikmete huve.

V JUHTIMINE

  1. Ühingu juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek ja juhatus.
  2. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek.
  3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

– Ühingu põhikirja muutmine;

– Ühingu eesmärkide muutmine;

– sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning nende tasumise korra ja tähtaegade kehtestamine;

– juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine;

– juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine;

– juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ning majandusaasta aruande kinnitamine;

– Ühingu majandusaasta tegevuskava kinnitamine;

– juhatuse tegevusele hinnangu andmine;

– auliikmete kinnitamine;

– Ühingu tegevuse lõpetamine;

– muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

  1. Üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik Ühingu liikmed. Igal hääleõiguslikul füüsilisel või juriidilisel isikul on üks hääl.
  2. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud vähemalt 50% pluss üks Ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutud arv liikmetest, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku hiljemalt kolme kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
  3. Üldkoosoleku kutsub vähemalt kord aastas kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates revisjonikomisjon või vähemalt 1/10 liikmetest. Kui juhatus sellekohase kirjaliku nõudmise korral ühe kalendrikuu jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad nõude esitanud teha seda ise.
  4. Üldkoosoleku kokkukutsumise ajast, kohast ja esialgsest päevakorrast peab juhatus informeerima liikmeid vähemalt neli nädalat enne selle toimumist elektrooniliselt või posti teel.
  5. Kui liige soovib mingit küsimust üldkoosolekul käsitleda, peab ta sellest kirjalikult teatama Ühingu juhatusele hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku lõpliku päevakorra edastab juhatus Ühingu liikmetele vähemalt üks nädal enne selle toimumist.
  6. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest ja volitustega esindatud Ühingu liikmetest.
  7. Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek.
  8. Ühingu tegevuse lõpetamiseks on vajalik 2/3 Ühingu liikmete nõusolek.
  9. Üldkoosoleku otsused on liikmetele kohustuslikud.

VI JUHATUS

  1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja Ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub viis kuni seitse liiget.
  2. Juhatuse pädevusse kuulub:

– juhatuse esimehe ja aseesimehe valimine;

– Ühingu tegevuse korraldamine;

– Ühingu tegevusest üldsuse teavitamine;

– Ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;

– Ühingu sümboolika kinnitamine;

– Ühingu tegevuskava, eelarve ja majandusaasta aruande koostamine ning üldkoosolekule esitamine;

– Ühingu raamatupidamise korraldamine;

– Ühingu vara kasutamine ja käsutamine seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevate nõuete kohaselt.

  1. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.
  2. Ühte isikut võib esimeheks valida mitte kauemaks kui kaheks üksteisele järgnevaks perioodiks. Valitud isikute volitused algavad üldkoosolekule järgneva kuu esimesel kuupäeval. Juhatuse liikme väljalangemisel asub tema asemel juhatusse kõige enam hääli saanud kandidaat.
  3. Ühingut on kõigis õigustoimingutes õigus esindada juhatuse esimehel ja aseesimehel ainuisikuliselt ning teistel juhatuse liikmetel koos esimehe või aseesimehega.
  4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kuus korda aastas.
  5. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees, aseesimees või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist. Koosolekut juhatab esimees, tema äraolekul aseesimees.
  6. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl.
  7. Koosolekud protokollitakse ja otsused vormistatakse kirjalikult. Otsustele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
  8. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
  9. Juhatuse kokkukutsujal on õigus paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena.
  10. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt Ühingu palgalised töötajad.

VII REVISJONIKOMISJON

  1. Ühingu tegevust kontrollib revisjonikomisjon, kelle valib kolmeks aastaks korraline üldkoosolek.
  2. Revisjonikomisjoni kuulub kolm liiget.
  3. Revisjonikomisjoni pädevuses on:

– kontrollida ja korraldada järelevalvet Ühingu tegevuse üle;

– koostada ja esitada üldkoosolekule kinnitamiseks arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta;

– vajadusel kaasata oma tegevusse teisi asjatundjaid.

VIII STRUKTUURIÜKSUSTE LOOMINE, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

  1. Ühingu eesmärkide saavutamiseks võib juhatus moodustada sektsioone, toimkondi, töörühmi jms.
  2. Sektsioon, toimkond, töörühm jms valib kolmeks aastaks juhi ning sõnastab tegevuse eesmärgid ja põhimõtted.
  3. Vähemalt kümme Ühingu tegevliiget võivad moodustada piirkondliku ühenduse.
  4. Piirkondlik ühendus valib kolmeks aastaks enda esindamiseks juhatuse või usaldusisiku.
  5. Sektsiooni, toimkonna, töörühma, piirkondliku ühenduse jms juht esitab tegevuse kohta aruande Ühingu juhatusele kalendriaasta lõpuks.

IX ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

  1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega seaduses sätestatud korras.
  2. Ühingu tegevuse lõpetajad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
  3. Ühingu tegevuse lõpetamisel antakse alles jäänud vara üldkoosoleku otsusega üle kas samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.