Eesti Konservaatorite Ühingu põhikiri

Redaktsioon kinnitatud 25.09.2020 üldkoosoleku otsusega

I Üldsätted

  1. Eesti Konservaatorite Ühing (edaspidi Ühing) on avalikes huvides tegutsev iseseisev füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.
  2. Ühing on mittetulundusühing asukohaga Tartu linnas Eesti Vabariigis.
  3. Ühingu nime ingliskeelne tõlge on Society of Estonian Conservators (SEC).
  4. Oma tegevuses juhindub Ühing Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast ning tunnustab Euroopa Konservaatorite-Restauraatorite Organisatsioonide Konföderatsiooni (E.C.C.O.) poolt kehtestatud konservaatorite kutse-eetika põhimõtteid.
  5. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.
  6. Ühingu eesmärkideks on konservaatorite professionaalsete oskuste ja teadmiste edendamine ja kutse-eetika kujundamine ning kultuuriväärtuste säilitamise valdkonna arendamine.
  7. Eesmärkide saavutamiseks edendab Ühing koostööd pärandiga tegelevate inimeste ja institutsioonide vahel nii Eesti siseselt kui rahvusvaheliselt, korraldab üritusi (sh koolitusi, seminare, konverentse ja näitusi). Ühing võib tegeleda kirjastamisega, astuda teiste sarnaste eesmärkidega ühenduste liikmeks, anda välja stipendiume, preemiaid.

II Liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja välja arvamise kord 

  1. Ühingu liikmeks võib astuda iga juriidiline või füüsiline isik, kes on huvitatud kultuuripärandi säilitamisest ja konserveerimisest, tunnistab Ühingu eesmärke ning on nõus täitma põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja kellel ei ole võlgnevusi Ühingu ees.
  2. Ühingu liikmeks astumiseks peab isik esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates avalduse laekumisest, otsustab liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise ning teeb otsuse teatavaks avalduse esitanud isikule.
  3. Ühingu liikmed maksavad üks kord sisseastumismaksu ja igal aastal liikmemaksu.
  4. Ühingu liikmete nimekiri on avalik.
  5. Liikmed võivad peatada oma osalemise Ühingu tegevuses või Ühingust välja astuda esitades sellekohase kirjaliku avalduse Ühingu juhatusele. Avalduse esitamise ajal ei tohi  liikmel olla võlgnevusi Ühingu ees. Kui liikmelisus peatub või lõpeb majandusaasta kestel perioodil 16. maist kuni 31. detsembrini, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.
  6. Kui Ühingu liikmel on liikmemaks tasumata viimased kolm aastat ja ta ei ole reageerinud meeldetuletustele, arvab juhatus liikmemaksu mittetasunud liikme Ühingust välja.
  7. Kui Ühingu liige ei ole osalenud kolmel järjestikusel üldkoosolekul, võib juhatus liikme Ühingust välja arvata.
  8. Ühingu liige, kes on rikkunud põhikirja või pannud toime tegusid Ühingu vastu, arvatakse juhatuse otsusega Ühingust välja. 
  9. Juhatus teavitab asjaomast isikut väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest esimesel võimalusel. Väljaarvataval Ühingu liikmel on õigus esitada protest läbivaatamiseks üldkoosolekule.
  10. Ühingu üldkoosolek võib kinnitada Ühingu auliikmeteks isikuid, kellel on erilisi teeneid kultuuriväärtuste säilitamise alal või selle arendamisel või Ühingu ees.

III Liikmete õigused ja kohustused

  1. Füüsilisest isikust Ühingu liikmed on tegevliikmed ja auliikmed.
    1. Ühingu tegevliikmel ja auliikmel on õigus:
      • olla valitud Ühingu juhtorganitesse;
      • võtta osa kõigist Ühingu korraldatavatest üritustest;
      • võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;
      • saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
      • esitada juhatusele auliikme kandidaate.
    2. Ühingu tegevliikmel on kohustus:
      • tunnustada Ühingu eesmärke, järgida käesolevat põhikirja ning täita üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
      • tasuda ühekordset sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu;
      • osaleda Ühingu üldkoosolekul;
      • teatada Ühingu juhatusele oma kehtivad kontaktandmed, kuuluda ühingu meililisti. Andmete muutumisest teavitada juhatust hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist; 
      • mitte kahjustada oma tegevusega Ühingu ja teiste liikmete huve.
  2. Juriidilisest isikust Ühingu liige on kollektiivliige.
    1. Ühingu kollektiivliikmel on oma esindaja kaudu õigus:
      • valida Ühingu juhtorganeid; 
      • võtta osa kõigist Ühingu korraldatavatest üritustest;
      • võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;
      • saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
      • esitada juhatusele auliikme kandidaate.
    2. Ühingu kollektiivliikmel on kohustus:
      • nimetada enda esindaja Ühingus;
      • vastavalt võimalusele soodustada Ühingu tegevust;
      • toetada enda koosseisu kuuluvate Ühingu tegevliikmete osalemist Ühingu tegevuses;
      • tunnustada Ühingu eesmärke, järgida käesolevat põhikirja ning täita üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
      • tasuda ühekordset sisseastumismaksu (10-kordne tegevliikme sisseastumismaks) ja iga-aastast liikmemaksu (10-kordne tegevliikme liikmemaks);
      • teatada Ühingu juhatusele enda ja esindaja kontaktandmed, andmete muutumisest teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist;
      • mitte kahjustada oma tegevusega Ühingu ja selle liikmete huve.

IV Juhtimine

Üldkoosolek

  1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek.
    1. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
      • Ühingu põhikirja muutmine;
        • Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek.
      • Ühingu eesmärkide muutmine;
      • Ühingu sümboolika kinnitamine;
      • sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning nende tasumise korra ja tähtaegade kehtestamine;
      • juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine;
      • juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine;
      • juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ning majandusaasta aruande kinnitamine;
      • Ühingu majandusaasta tegevuskava kinnitamine;
      • juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
      • auliikmete kinnitamine;
      • Ühingu tegevuse lõpetamine;
        • Ühingu tegevuse lõpetamiseks on vajalik 2/3 Ühingu liikmete nõusolek.
      • muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
    2. Üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik Ühingu liikmed. Igal liikmel on üks hääl.
    3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
    4. Üldkoosoleku kutsub vähemalt kord aastas kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates revisjonikomisjon või vähemalt 1/10 liikmetest. Kui juhatus sellekohase kirjaliku nõudmise korral ühe kalendrikuu jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad nõude esitanud teha seda ise.
    5. Üldkoosoleku kokkukutsumise ajast, kohast ja esialgsest päevakorrast peab juhatus informeerima liikmeid vähemalt neli nädalat enne selle toimumist.
    6. Kui liige soovib mingit küsimust üldkoosolekul käsitleda, peab ta sellest kirjalikult teatama Ühingu juhatusele hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku lõpliku päevakorra koos ettevalmistatud materjalidega edastab juhatus Ühingu liikmetele vähemalt üks nädal enne selle toimumist.

Juhatus

  1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja Ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub vähemalt neli liiget.
    1. Juhatuse pädevusse kuulub:
      • juhatuse esimehe valimine;
      • Ühingu tegevuse korraldamine;
      • Ühingu tegevusest üldsuse teavitamine;
      • Ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
      • Ühingu tegevuskava, eelarve ja majandusaasta aruande koostamine ning üldkoosolekule esitamine;
      • Ühingu raamatupidamise korraldamine;
      • Ühingu vara kasutamine ja käsutamine seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevate nõuete kohaselt.
    2. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.
    3. Ühte isikut võib esimeheks valida mitte kauemaks kui kaheks üksteisele järgnevaks perioodiks. Valitud isikute volitused algavad üldkoosolekule järgneva kuu esimesel kuupäeval. Juhatuse liikme väljalangemisel jätkab juhatus väiksemas koosseisus või kutsub asendusliikme Ühingu liikmete seast;
    4. Ühingut on kõigis õigustoimingutes õigus esindada juhatuse esimehel ainuisikuliselt ning teistel juhatuse liikmetel koos esimehega.
    5. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kuus korda aastas.
    6. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
    7. Koosolekud protokollitakse ja otsused vormistatakse kirjalikult. 
    8. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
    9. Juhatuse kokkukutsujal on õigus paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena. 
    10. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt Ühingu palgalised töötajad.

V Revisjonikomisjon

  1. Ühingu tegevust kontrollib revisjonikomisjon, kuhu kuulub kolm liiget.
    1. Revisjonikomisjoni pädevuses on:
      • kontrollida ja korraldada järelevalvet Ühingu tegevuse üle;
      • koostada ja esitada üldkoosolekule kinnitamiseks arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta;
      • vajadusel kaasata oma tegevusse teisi asjatundjaid.
    2. Revisjonikomisjon valitakse kolmeks aastaks.

VI Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine

  1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega seaduses sätestatud korras.
  2. Ühingu tegevuse lõpetajad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
  3. Ühingu tegevuse lõpetamisel antakse alles jäänud vara üldkoosoleku otsusega üle kas samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.