Talgud Kihnu Muuseumis 15. – 17. august
Selle suve EKÜ talgud toimusid armsal Kihnu saarel, kus meie töökas 12 konservaatorist koosnev meeskond läks appi Kihnu Muuseumile. Meid võttis vastu muuseumi juhataja – varahoidja Maie Aav ja perenaine Eve Tapp. Sõit saarele algas varavalges, et jõuda õigeaegselt hommikusele praamile. Talgulisi tuli Eestimaa eri paigust. Harjumaalt: Heiti Kulmar Tallinna Linna Muuseumist; Jolana Laidma, Aire Aksiim, Kaisa Milsaar, Mart Verevmägi ja Viljar Talimaa Kanutist; Lea Tall KUMU-st ja Ülle Soosaar Tallinna Muinsuskaitse osakonnast. Virumaalt: Signe Lintrop, Eve Einmann SA Virumaa Muuseumid; Tartumaalt: Nele Ambos Kunstimuuseumist ja Tiia Nurmsalu TÜ Raamatukogust.
Kihnu muuseum avati 1974. aastal vanas koolimajas. Nüüdseks on sellest saanud Kihnu pärimuskultuuri tutvustav kaasaja nõuetele vastav muuseum. 2009 aastal läbis muuseumihoone põhjaliku uuenduskuuri. Hoone esimene korrus on täies ulatuses külastajatele avatud, teisel korrusel paiknevad muuseumi töötajate kabinet, panipaigad, lugemissaal, nõupidamiste ruum. Kõrval asub muuseumi ait, milles on avatud hoidla. Muuseumi personal on väike aga nendega teeb koostööd suur hulk tublisi kihnlasi, kes on giidid, õpitubade juhendajad, käsitöömeistrid ja -õpetajad ning ajaloo kogujad. Lisaks veel palju häid inimesi mandrilt.
Kuidas me Kihnu sattusime? Tutvusime Maie ja Evega selle aasta Muuseumiroti galal. Vestluse käigus selgus, et nende üritusel viibimise eesmärgiks oli leida uusi tutvusi muuseumimaastilkul, kellega kogemusi jagada ja professionaalset nõu küsida. Juhuse tahtel olid nende laua kaaslasteks sattunud punt konservaatoreid, kellest enamus ka EKÜ liikmed. Nii tulid jutuks talgud ja kuna ühingul hetkel teisi kokkuleppeid sõlmitud ei olnud, võtsin Kihnu Muuseumiga ühendust. Maie oli kohe nõus meid vastu võtma, majutama ja toitma. Esimese külastuse tegin koos Aire ja Kaisaga mais, kus kaardistasime peamised murekohad ja tegime esimesed nimekirjad vajalikest materjalidest ja töövahenditest. Lisaks lahkusime saarelt kaasas üks pooleks rebitud maal ja kortsunud tunnistus, mis vahepeal korrastatud said, et augustis Kihnu tagasi viia. Muuseumil õnnestus saada lisarahastus ja tänu sellele on nüüd Kihnul oma rull tyvekit, siidipaberit, tahmakäsnad, uus tolmuimeja, tolmuimeja miniotsikud ja veel nipet näpet.
Erinevatest materjalidest esemete konserveerimiseks vaja minevad töövahendid ja materjalid saime kaasa Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskusest Kanut. Suured tänud selle eest.
Kolme päeva jooksul konserveeriti ja puhastati üle 40 museaali. Muuseumile tegid enam muret erinevad puidust ja metallist esemed, mis vajasid pinnapuhastust, korrosiooni eemaldamist ja konstruktsiooni korrastamist. Viljar, Mart, Heiti ja Aire päralt oli muuseumi ait ja selles eksponeeritavad esemed. Korda sai tehtud: palgikelk, kala sump, puidust ruupor, pitsi punumisaluse jalg, erinevad tõrred, linakraas, kivihang, 2 ahingut, või loksutaja, plekist majakas ja maja maketid ning veel hulk väiksemaid esemeid.
Saarel on oma traditsioonid, kuidas villaseid körte hooldada, (kihnu naisel on kokku 20 seelikut ja nad kannavad neid igapäevaselt). Selleks on kloppimine ja tuulutamine. Museaalidega päris nii toimetada ei saa. Siin on vaja pisut teistsugust lähenemist ja materjali tunnetust. Signe ja Ülle aitasid puhastada ja kirjeldada muuseumisse toodud aga veel arvele võtmata villaseid kindaid, sukki, körte, salle, tekke.
Muuseumihoone teisel korrusel toimetasid Tiia ja Lea, kes korrastasid ära villase palitu ja lambanahast vesti. Palitu sai ka korraliku polsterdusega riidepuu. Eve konserveeris ära 2 kompassi ja ühe raamatu, mis võeti otse näituse saali riiulitelt ja viidi sinna pärast korrastamist tagasi. Lisaks andis Eve nõu, kuidas pabermaterjalist objekte eksponeerida. Kihnu värvika maalikoguga tegelesid Kaisa ja Nele, kes jõudsid puhastada ja kirjeldada suure hulga maale.
Paralleelselt praktilise tööga toimus ka teadmiste ja kogemuste jagamine. Muuseum sai palju head nõu kuidas erinevaid materjale hooldada ja hoiustada. Lisaks ootab neid ees ruumi sisse seadmine maalide hoiustamiseks.
Meie töid ja tegemisi käisid uudistamas ka kohalikud kihnlased ja saare külastajad. Nii mõnigi sai uusi teadmisi, kuidas vanu tekstiile puhastada ja hoiustada. Lisaks jõudsime külastada paari kohalikku kultuuri üritust. Reede õhtul käisime regelauluööl “Rege rauta suvel”, mis toimus Uiõ-Kuraga Õuõs. Üritusest võttis osa ka ilmavana, kes lasi taevaluugid valla ja äikesel kõmiseda. See orkester kestis öö läbi. Õnneks hommikul oli taas päike väljas ja talgud said jätkuda. Laupäeval oli muuseumi aida ees pärimustund. Sel ajal meie trellid ja tolmuimejad vaikisid ja saime osa Kihnu naiste laulust ja tantsust. Muuseumi hoone sees aga oli näituse avamine “Suised saarte sitsijakid”. Õhtul sai veel kohalikul diskol käidud. Kihnlased on väga jutukad ja sõbralikud
Kihnu Muuseumi FB lehel:
„Mis toimub muusiumis?“ Miks ond sump, palgikõlk, ljõna-ari ning paelu muid asju õuõ tõstõtud?
Vastus ond: konservaatoritõ üheng tieb Kihnu muusiumis talbusi!
Naa uvitav ond uata, kudas asjatundajad puhastavad ning parandavad Kihnu vanavara, et sie ikka egävest vasta panõks. Meie kutsimõ ning nämäd tulidkid!
Kohtumiseni uutel talgutel!
Galerii:
