ICOM-CC XX triennaal Valencias „Working Towards a Sustainable Past“  18.09.–22.09.23

Toimunud programm: https://icom-cc2023.org/programme/monday-programme-icomcc-valencia-2023/

Postrid: https://icom-cc2023.org/posters/

Kui kellelegi lugejatest hakkab mõni esitlus või poster silma, siis võib julgelt ühendust võtta. On olemas ligipääs esinejate artiklitele, mille põhjal nad ettekanded tegid ning kõigile postritele. 

—————

Mul õnnestus suve pikendada osaledes ICOM-CC korraldatud gigantkonverentsil Valencias. See on üks suurimaid, kui mitte suurim, konverents konserveerimise valdkonnas maailmas. Kokku tuli umbes 1000 professionaali üle maailma, et jagada oma kogemusi, ideid ning teadmisi ja luua väärtuslike kontakte ning olla kursis kultuuripärandi säilitamise valdkonna arengute ja suundumustega.

Õhtu enne konverentsipäeva toimus pidulik vastuvõtt Valencia moodsa kunsti instituudis (IVAM), kus sai väikese tervitusjoogi ning võimaluse näitustel tiirutada ning kohtuda aegsalt konverentsile tulnud inimestega. Toimus ka registreerimine, kus osalejad said nännikoti. Kott sisaldas erinevaid reklaambrošüüre, konverentsi giidi ja kava, märkmiku, erinevaid kirjutusvahendeid ning Wikipedia logoga hiiremati. Ausalt öeldes oleks nii mastaapselt ürituselt oodanud natukene enamat.

Esimene konverentsipäev toimus imelises Valencia Kultuurikeskuses (The Palau de les Arts Reina Sofía). Kultuurikeskus on linna poolt esimene hoone, mis juhatab sisse terve Kunsti ja teaduste linnaku (Ciutat de les Arts i les Ciències). Tegemist on väga omapärase ja mitmeotstarbelise keskusega, mille arhitektuur võtab sõnatuks. Esimene päev oli pigem selline sissejuhatav, mis tutvustas ICOM-CC tegevust ning toimusid põhiettekanded (keynote lectures) ja paneeldiskussioonid. Enda toredaks üllatuseks oli üks põhikorraldaja ja diskussioonides osaleja kaasaegse konserveerimise teooria raamatu autor Salvador Muñoz Viñas. Väga äge mees ka päriselus. Lõuna ja kohvipausid oli tol päeval hinna sees, pakuti mitmekesist snäkivalikut, veini ja õlut ning kohalikku ülimaitsvat paellat.

Järgnevad kolm päeva toimusid Valencia Polütehnilise Ülikoolilinnakus (UPV). Paralleelselt oli viis paneeli, kus esinejatele anti 20-25 minutit ning seejärel sai publik küsimusi esitada. Kolme päeva peale oli kakskümmend üks erinevat teemaplokki. Igale teemale ei antud võrdne arv esinejaid, vaid varieerus ühe teemaploki all:

• Paintings (15)
• Graphic documents (5)
• Preventive conservation (17)
• Sculpture, polychromy and architectural decoration (5)
• Murals, stone and rock art (8)
• Documentation (5)
• Objects from indigenous and world cultures (7)
• Natural history collection (1)
• Leather and related materials (4)
• Wood, furniture and lacquer (8)
• Photographic materials (7)
• Education and training in conservation (10)
• Art technological source research (5)
• Modern material and contemporary art (11)
• Theory, history and ethics of conservation (13)
• Scientific research (8)
• Textiles (8)
• Archeological materials and sites (5)
• Wet organic archeological materials (4)
• Glass and ceramics (5)
• Metals (4)

Kõige keerulisem oli otsustada, et kuhu minna. Tekkis täielikult FOMO (fear of missing out) efekt. Lisaks ei anna pealkiri alati täpset aimu sellest, millest räägitakse ning ettekande edukust mõjutab ka esinemisoskus. Valmis tuli olla ka erinevate aktsentidega ning inglise keele tasemega. Teemad olid väga põnevad ning ka teemabloki sees varieerusid lihtkonserveerimisest kuni tuleviku võimaluste kompamiseni.

Kahjuks sai mõnele külastajale saatuslikuks erinevate saalide konditsioneerid. Riideid tuli varuda erinevate kliimatingimuste jaoks, alates troopikast kuni jahedate tuulteni. Teisipäev ja neljapäev olid täistööpäevad, 8 h esinemisi. Kolmapäev oli pool päeva, kuna pärastlõunast oli võimalus külastada erinevaid asutusi koos giidituuriga. Kokku oli 45 (!) külastuskohta, mille vahel valida. Ise valisin IVAMi tagaruumide külastuse.

Reedel oli jällegi kokkuvõttev päev erinevate paneeldiskussioonide, tseremooniate, auhindade jagamise ja järgmise konverentsi väljakuulutamisega. Panustasime sellele, et konverents liigub Euroopast välja, kuna eelmine kord pidi see toimuma Pekingis, kuid 2021. aastal jäi see siiski veebipõhiseks konverentsiks. Kahjuks või õnneks toimub 2026. aasta konverents palju lähemal, nimelt Oslos.

Konverentsil osalejatele pakuti võimalusi ka õhtuid sisustada. Näiteks teisipäeva õhtul toimus kontsert, mis oli San Nicolas´e kirikus, kus esitati 16. kuni 18. sajandi Hispaania ja Valenciana muusikapärandi esinduslikke teoseid. Isiklikult ma kontserdil ei käinud, kuid järgneval päeval külastasin seda ise. Kiriku audiogiid oli väga hästi tehtud, ja kuulasin seda huviga imeliste kirikumaalingute taustal algusest lõpuni. Kolmapäeval pärast külastusi toimus mitteametlik kohtumine rannas, ja neljapäeval (lisaraha eest) nautisime uhket kolmekäigulist õhtusööki Las Arenase hotellis. Kui ei ole kalasööja, siis muidugi oli minu valik nii õhtusöögil kui ka üldiselt Valencias väljas süües piiratum. Kohalikud on väga suured kala ja mereanni armastajad ning neid kokatakse suure südamega ja poetatakse erinevatesse toitudesse.

Reedel oli ka pidulik ärasaatmine Caixa Foorumis, mis oli üks Kunsti ja teaduste linnakus asuvatest hoonetest. Ühesõnaga tegevust oli nende päevade jooksul rohkem kui küll. Samas ka pilet oli äärmiselt krõbe. Juba aprillis ette ostes ICOM liikmena sai välja käidud 430 euri. Viimasel hetkel sissepääs ICOM liikmetele oli 700 euri ning mitteliikmetele lausa 820 euri. Õpilastele ja noorkonservaatoritele on hea uudis, et nende pilet maksis vaid 260 eurot. Eks karta on, et kolme aasta pärast on hinnad tõusnud veelgi.

Kuid varakult planeerides on olemas erinevad rahastamisvõimalused, näiteks:

– Eesti Kultuurkapitali sõidutoetus (Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital)

– Tartu muuseumitöötajate stipendium (Tartu muuseumitöötajatele)

– ICOM Eesti toetus (ICOM liikmetele)

– Dora pluss lühiajaline õpirände stipendium (magistri- ja doktoriõppe tudengitele)

Kõigi jaoks on võimalused muidugi suuremad, kui osaleda konverentsil oma ettekandega. Samas kolm aastat on aega mõelda ja planeerida!

—————

Pärast sellist üritust tuleks võtta kindlasti rahulikult, kuna nii sotsiaalne patarei, kui info vastuvõtmise võimekus on mingiks ajaks täidetud. Ära ole nagu mina, kes juba 25.09.–26.09.23 avastas end Rakveres Eesti Muuseumiühingu ja ICOM Eesti konverentsil teemal „Muuseum ja autentsus“. Pärast 25. aastat otsustas Muuseumiühing, et on aeg murda rutiini ning korraldada konverents kuskil mujal kui Narvas. Tegelikult oli üritus väga tore, kus esimesel päeval olid põnevad ettekanded Rakvere Teatrikinos. Õhtul sai Rakvere linnuses hästi süüa ja diskotada ning järgmine päev jätkus kava Palmses ja Sagadis, kus toimus sisukas vestlusring ning erinevad giidituurid.

Nele Ambos