Talgud Haapsalus 13. – 15.08 2026,  SA Haapsalu ja Läänemaa muuseum

Seekord toimusid Eesti Konservaatorite Ühingu talgud kaunis suvises Haapsalus. Kanuti poole pöördus Sa Haapsalu ja Läänemaa muuseumide peavarahoidja Eve Otstavel. Ühes hoidlas oli vohama hakanud hallitus. Olukord vajas kiiret sekkumist ja hoidla kliima parandamist. Nii jõudis see murekoht otsapidi EKÜ-sse, sest just siin on inimesed, kes sellises olukorras saavad appi minna. 

Esimese külastuse Haapsallu tegime aprillis, et saada olukorrast ja töömahust ülevaade. Samal ajal käis ka Triennaali korraldamine. Hea näide konservaator ja rööprähklemine – kõik on võimalik. Hoidlas asusid peamiselt puidust esemed: vokid, kapad, söögianumad, karbikesed, talu ja kalandusega seotud tööriistad, mis olid kenasti riiulitel ja nende vahel. Esemete pinnad olid kaetud väikeste valkjate täpikestega, mis peamiselt asetsesid esemetel olnud tolmukihil. Kõik esemed ja hoidla vajasid puhastamist ning desinfitseerimist. Oluline oli saada korda ka hoidla kliima, et meie suur töö ei oleks asjata. Õnneks muuseum juba tegeles õhksoojuspumpade hankimisega ja hoolitses, et need talgute ajaks paika saaksid. Lisaks jõudsime veel läbi põigata Raudtee- ja Sidemuuseumist, et heita kiire konservaatori pilk paarile probleemsele objektile.

Mais EKÜ listi saadetud talgukutsele reageeriti kiiresti. Juba esimese nädalaga oli enamus vajaminevast koosseisust olemas. Paar viimast kohta täitusid juunis. 13. augusti hommikul kohtus seltskond tegusaid inimesi Haapsalu raekoja sisehoovis. Kanutist Jolana Laidma, Aire Aksiim, Tiina Sakermaa, Kaisa Milsaar, Tulvi Turo, Tallinna Muinsuskaitse osakonnast Ülle Soosaar, Tallinna Linnamuuseumist Heili Jürisoo – Lippin, Tallinna Linnaarhiivist Tõnu Uusküla, Pallase restaureerimise osakonna professor Rene Haljasmäe, Pallase tudeng Mariliin Kindsikom ja EKA tudeng Liisi Kits. Eve võttis meid vastu kohvi ja stritslitega ning andis ülevaate eesootavast töökorraldusest. Hoovi oli juba püsti pandud 2 telki. Hoidlas on 3 suurt riiulit, mis koosnevad 6 püstakust ja igas püstakus on keskmiselt 7 riiulit. Kokku on hoidlas u 644 objekti. Kõik vajasid puhastamist. 

Esimese päevaga jõuti välja tuua ja puhastada u ühe riiuli jagu museaale, mis oli u 1/3 hoidla esemetest. Esemed laoti kastidesse riiulite kaupa ja märgistati, et hiljem saaks need oma õigele kohale tagasi. See tähendas, et meil olid kastid puhastamata esemetele ja kastid puhastatud esemetele. Konservaatorid, kes õues objekte puhastasid, pidid tegelema ka logistikaga, et asukoha viidad objektidega õigesse kasti satuksid. Lõunat pakuti meile Kultuurikeskuse kohvikus, kus igaüks sai ise valida buffeest meelepärase söögi. Väike jalutuskäik linnuse varemete vahel ja tagasi tööle. Tööpäev kestis kella kuueni. Nüüd oli selge, milline on meie töötempo ja kas jõuab kõik 3 päevaga ära teha. Sulnis suveõhtu lõppes ühise õhtusöögiga ja päikeseloojangu nautimisega promenaadil. Oli ka neid, kes kuurortlinna suplus kohti külastasid. Öömajaks oli väike kollane majake (Spordikeskuse üks hostelitest), mille toad olid meie päralt.

Teisel päeval alustasime juba 9.00. Olles enne nautinud hommikusööki väikeses kohalikus kohvikus. Eve kostitas meid taas stritslitega. Seekord läks töö eriti hoogsalt. Meiega liitusid Kaisa ja Liisi, kes kohe tööahelas oma koha leidsid ja ennast salgavalt tööle hakkasid. Hoov täitus teises riiulis olnud esemetega: õllekapad, pütid, kausid, kulbid, kaanega toosikesed jne. Lõuna paus jätkus näitusetuuriga raekojas, kus Kadri Laur tutvustas näitust  „Murtud karkude linn“, mis kajastas Haapsalu eluolu 19. sajandi lõpust kuni 1940. aastani suvitaja pilgu läbi. Päeva teises pooles jõuti välja vedada ja tolmuimejatega puhastada ning piiritusega desinfitseerida ka osa kolmanda riiuli esemetest. Puhastatud objektidega kastid leidsid endale ajutise koha kõrval hoidlas. Kuniks puiduhoidla ära koristati ja desinfitseeriti. 

Teise päeva õhtuks õnnestus juba esimesed objektid oma kohale tagasi viia. Taas sai nauditud rannapromenaadi, legendaarset Wiigi Kohvikut, härrad jõudsid nautida ka SPA mõnusid ja prouad merevett. Õhtu kulmineerus Hermani (bisto bar) terrassil söögi, joogi ja lõbusa seltskonnaga. Muidu vaikne Haapsalu linn oli reede õhtuks muutunud rahvarohkeks ja meeleolukaks ajaviitmis kohaks.

Kolmas hommik algas meil kohe muuseumi hoovis väikese hommikusöögiga ja siis tööle. Lõpp oli ju nii lähedal. Viimased esemed sai puhastatud. Ära puhastati ka hoidla ees olnud ruum ja selles olnud esemed. Algas suur tagasi kolimine. Mehed said taaskord palju tassida. Lõunaks olid kõik esemed omal kohal tagasi. Vähemalt nii me loodame. Eve lohutas, et ees ootab inventuur ja vaja nagunii kõik üle kontrollida. Ka kaasa võetud töövahendid sai kenasti Kanuti bussi pakitud. Päev lõppes piduliku kringli ja imemaitsva kartulisalati söömisega ning näituse tuuriga Iloni imedemaal Rael Ojasoo poolt. Ühes saalis on hetkel näitus „Röövlitütar Ronja maailmad“, kuidas kunstnik Iloni Wikland jõudis erinevate tegelaste kujutamiseni. Tore koht kõigile, kel vähegi joonistamispisik sees on. Suvel on avatud ka Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökojaga, kus paberist ja puust palju põnevat meisterdada saab. Õues saab end proovile panna täpsusviskamises Kadatiirus, karkudega käimises, kala püüdmises ja liivakastimängudes.

Suured tänud kõigile osalejatele ning Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskusele Kanut, kes andis meile kasutada oma bussi ja töövahendid.  Uskumatu, aga ära tegime. Tegelikult isegi 2,5 päevaga. Hoidla jagu esemeid said värskema ilme ja hoidla riiulid ning põrand puhtaks. Kõigi ämblikute kiuste, keda Haapsalus jätkub kõikjale võrku kuduma. Aitäh kõigile osalejatele, keda oli kokku 11 + Eve. Tassisime teiselt korruselt alla ja tagasi ning puhastasime üle 644 objekti. 

Uute talguteni!

Tekst: Jolana Laidma

Fotod: Jolana laidma, Aire Aksiim, Rene Haljasmäe