Matthew Cushmani koolituse “Aqueous methods for cleaning painted surfaces” kokkuvõte ja ja kogemused. 01.-04.08.2023

2023. aasta kevadel toimunud Konservaatorite Triennaalil Riias teavitati eelhoiatusena Eesti Konservaatorite Ühingut, et suvekuudel on tulemas üks põnev ja kasulik koolitus, mida Läti Restauraatorite Ühing ja projektijuht Iéva Soprane korraldamas olid. Kuna igalt Baltimaalt oodati piiratud kohtade tõttu maksimaalselt seitset osalejat, siis arutasime omakeskis, kellele sellest enim kasu võiks olla ja levitasime infot olemasolevates kanalites. Kuna juuni-juuli on kõigil kas tihe tööaeg või väljateenitud puhkus, siis ilmselt kõigini info registreerimise tähtajaks – 26. juuniks ei jõudnud, aga Eestist oli siiski kohal tubli 5 inimese esindus ERMist, Pallasest, Kanutist, Rahvusarhiivist ja EKÜ juhatusest. Konservaatoreid oli kokku tulnud Lätist, Leedust ja Eestist kokku üle 20, arusaadavalt kõige rohkem Lätist.

Tihe koolitusprogramm koosnes neljast päevast, millest esimesel kolmel toimus suurema osalejate hulgaga 3 tundi kestev loeng hommikupoolses osas ja orienteeruvalt 2 tundi kestev väiksema seltskonnaga praktiline töötuba päraslõunases osas. Viimasel päeval toimus terve päeva jooksul praktiline töö.

Lühikese ülevaatena olid esimese päeva teemadeks pH, elektrijuhtivus ja kelatsioon. Loengu esimene pool keskendus võtmeküsimustele veepõhistes puhastuslahustes: elektrijuhtivuse ja pH kontrollimisele ning kuidas need mõjutavad lahuste toimet materjalile. Loengu teine pool tutvustas kuidas valida kelaate ning kuidas kohandada puhastuslahuste omadusi vastavalt puhastatavale pinnale. Praktilises pooles valmistati erineva pH ja elektrijuhtivusega veed ning katsetati nende mõju erinevatele pindadele. Seejärel lisati eelnevate katsete põhjal sobivaks hinnatud pH ja elektrijuhtivusega veele kelaate, mille mõju katsetati praktikas. Pärast päeva loenguid ja praktilisi katsetusi toimus Kunstimuuseumi Riia Börs ekskursioon ja meeleolukas avamisüritus.

Teisel päeval tegeleti loengute plokis geelide ja hüdrogeelidega. Esmalt käsitleti paksendajaid ja geele ning tutvustati meetodeid puhastamise kontrolliks, kasutades erinevaid geele. Teises osas lisandusid geeli jääkide eemaldamise ja loputamise võimaluste ülevaade. Praktilises osas demonstreeriti paksendatud lahuste ja geelide valmistamist. Osalejad said kasutada instruktorite valmistatud geele katsepindade puhastamiseks ja soovi korral katsetada ise geelide valmistamist. Lisaks tutvustati hüdrogeelide kasutust ning kuidas pH-kontrolliga vett kasutada pindade järelpuhastamiseks.

Kolmandal päeval olid loenguteemadeks pindaktiivsed ained ja emulsioonid. Praktilises osas valmistati pindaktiivsete lisanditega baaslahused, -stabiliseeritud emulsioonid, -polümeerselt stabiliseeritud emulsioonid ja -osakestena stabiliseeritud emulsioonid. Seejärel katsetati valmistatud emulsioone ja kelaatori-pindaktiivse aine lahuseid katsepindadel.

Neljandal päeval toimus puhastusprotokolli kujundamine algusest lõpuni:

• sobiva pH ja elektrijuhtivuse kindlaks tegemine,
• kelaatori valimine
• vajadusel pindaktiivse aine valimine
• sobiva peale kandmise meetodi valimine (vedel geel, hüdrogeel, emulsioon)
• järelpuhastamise strateegia valik

Lõpuks toimus terviklik küsimuste ja vastuste ring ning tagasisidestamine.

Kokkuvõtvalt oli tegu väga huvitava ja kasuliku teoreetilis-praktilise koolitusega, mille käigus sai põhimõttelise aluspinna edasiseks enesetäiendamiseks keemilis-füüsikaliste tegurite osas, mis mõjutavad veepõhist puhastamist ning ka reaalse praktilise kogemuse erinevate omadustega lahuste valmistamiseks, geelide ja emulsioonide kasutamiseks ning hulga retsepte sobilike vahendite valmistamiseks. Mööndusena võib välja tuua, et mitmed materjalid on võrdlemisi raskesti kättesaadavad või laborikvaliteedil tellides ebapraktiliselt kallid, aga leidub ka taskukohasemaid alternatiive. Mida meil on võimalik Eestis tellida ja kasutada on Agar-Agar, aga selle puhtam ja kvalitseetsem alternatiiv agaroos on raskemini kättesaadav.
Kombineeritud geel toorainetest agaroos, ksantaankumm ja konjac oli esitletutest üks huvitavamaid, eelkõige selle heade omaduste kui ka võrdelmisi madala kulu tõttu. Katsetada tuleb küll, kas agaroosi asendamisel agariga on geel oluliselt erinevate omadustega või mitte. Samuti on puhta konjac pulbri saamine Eestis veel keeruline.

EVM Kanuti konservaator Jolana Laidma on koolituse järgselt tegelenud aktiivse katsetamise ja toorainete otsimisega, mille osas tehti septembri lõpus ka Kanuti sisene vestlusring, arutamaks varasemate geelikoolituste ja enda praktika kattuvust seekordse koolituse sisuga.

Kellele ülalkirjeldatud teemad huvi pakuvad on võimalik loengumaterjalidega tutvuda postitusele lisatud viidete kaudu:

1. päeva materjalid (pH ja elektrijuhtivus, kelaadid) IAP_aqueousRiga_Aug2023_Day1-Notes

2. päeva materjalid (geelid ja hüdrogeelid) IAP_aqueousRiga_Aug2023_Day2-Notes

3. päeva materjalid (pindaktiivsed ained ja emulsioonid) IAP_aqueousRiga_Aug2023_Day3-Notes

4. Maalitud pindade puhastamist käsitlev artikkel: CoEP-Ch30-AqueousMethods

Heiti Kulmar